Uudised

Sporditreeningute korraldamine 3. märtsist 2021

Alates 3. märtsist kuni 28. märtsini 2021 (kaasa arvatud):
1) sisetingimustes on lubatud individuaaltreening, sealhulgas koos juhendajaga, kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud.
2) välitingimustes on lubatud treenimine kuni 10 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga;
3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 25% tavapärasest täituvusest.
4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Alapunktides 1-3 nimetatud tingimusi ei kohaldata võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele.

Kultuuriministeeriumi sporditegevuse ja spordivõistluste korraldamise juhendid:

https://www.kul.ee/et/uudised/korduma-kippuvad-kusimused-koroonaviiruse-levik-ja-kultuurivaldkond

Kehtiva korraldusega seatud piirangute eesmärk on vähendada viiruse leviku tõkestamiseks inimestevahelisi kontakte. Samas on nii vaimse kui füüsilise tervise säilitamiseks vajalik, et säiliks piisavalt võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Sel põhjusel on siseruumides lubatud ainult individuaaltreening või ‑tegevused. Individuaaltreening on tegevus, mida teeb üks inimene või harrastajate paar sõltumata teistest inimestest; treeningtegevus toimub sõltumata teistest inimestest ning treeningaeg valitakse (tavaliselt) endale sobival ajal. Tegevused peavad lähtuma põhimõttest, et tegevuse ajal, enne seda ja selle järel on lähikontaktis maksimaalselt kaks isikut. Samuti on oluline, et individuaaltegevusi harrastavaid isikuid hajutatakse samas ruumis varasemast rohkem – tagatud peab olema minimaalselt 10 m2 üksikharrastaja ja 20 m2 paari kohta.

Samaaegselt pindala piiranguga 10 m2 inimese kohta tuleb tagada, et ei ületataks 25% spordiobjekti maksimaalsest täituvust, mida arvestatakse spordiobjekti kappide või nagide arvu järgi. Kappide ja nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Samuti peab rajatise haldajal olema igal ajal ülevaade, kui palju inimesi parasjagu spordiobjektil viibib.

Näide: Kui sportimispaiga pindala on 200 m2 ja riietusruumides on 60 kappi, siis pindala järgi võib sportimispaigas olla korraga 20 inimest, kuid kappide arvu ehk ruumi täituvuse järgi 15 inimest, siis tuleb lähtuda väiksemast inimeste piirarvust. Sama kehtib ka vastupidi, kui kappe on rohkem ja sportimispaiga pindala väike, siis tuleb lähtuda pindalapiirangust.


Individuaaltegevusi võib eeltoodud põhimõtteid järgides harrastada:

  • individuaalselt (nt jõusaalis käimine, ujumine, kergejõustik);
  • kaks treenijat  koos (nt tennis, rannavõrkpall, sulgpall, kaks korvpallurit lähevad kahekesi saali visketreeningut tegema, kaks võrkpallurit lähevad kahekesi saali tehnilisi elemente harjutama);
  • juhendaja ja juhendatav (nt korvpallitreener teeb koos ühe juhendatavaga visketreeningut, personaaltreener on koos juhendatavaga jõusaalis).


NB! Individuaaltegevuste hulka arvestatakse ka neljakesi harrastatavaid spordialasid, kus mõlemal  pool võrku on korraga kaks inimest ning mäng toimub nende vahel. Paarilisi vahetada ei tohi. Sellised spordialad on tennis, rannavõrkpall, padel, sulgpall, lauatennis, rannatennis.

Senine praktika on näidanud, et lihtsam on tegevusi koordineerida nendes sportimispaikades, kus teenuseid saab tarbida üksikpileti alusel (ujula, jõusaal, kergejõustikuhall) ja keeruline nendes kohtades, kus klubid kasutavad rühmatreeninguteks kindlaid ajavahemikke (korvpall, võrkpall spordisaalis). Juhul kui nendes paikades ei ole võimalik tagada individuaaltegevus või tegevuste läbiviimine on suure riskiga, siis soovitame spordiobjekt ajutiselt sulgeda.


Treeneril, kes tavaliselt annab grupitreeninguid, tuleb praegu teha neid välitingimustes või tavapärased siseruumides tehtavad treeningud ära jätta. Kui treenitavad soovivad siseruumides individuaaltreeninguid edasi teha, võib treener neile koostada individuaalsed või kahekesi tehtavad treeningkavad ning hajutada tegevused ajavahemikku, millal treenitavad iseseisvalt trenni tegemas käivad (nt broneeritud regulaarne saali aeg). Sealjuures peab nii teenust pakkuv spordiklubi ja selle treener kui spordiobjekti haldaja tegema omalt poolt kõik, et tagada, et treenitavad käituvad spordiobjektil vastavalt kehtestatud reeglitele ning ei oleks iseseisva treeningtegevuse käigus ohtlik endale ega ka teistele.


Rajatise haldaja või treener peab tagama järelevalve, kuid treeninguid ei ole lubatud teha viisil, et inimesed hajutatakse treeningsaali peale ära ning treener juhendab neid kõiki korraga. Sellisel juhul on tegemist grupitreeninguga. Järelevalve peab tagama, et saabutakse ja lahkutakse hajutatult ning tegevusi tehakse individuaaltreeningu põhimõtete järgi.


Kuivõrd u 80% kõikidest Eesti spordiobjektidest kuuluvad kohalikele omavalitsustele, sõltub piirangute eesmärkide saavutamine sellest, kuidas sporditegevused eeltoodud põhimõtete järgi ümber korraldatakse ning kuidas nendest kinni peetakse. Senine kogemus näitab, et valdav osa sporditegevuse korraldajatest ja harrastajatest on vastutustundlikud, järgivad kehtestatud reegleid ning väärivad võimalust spordi jt tervist edendavate tegevustega edasi tegeleda. Olukorras, kus eeltoodud tingimusi on keeruline täita ja tegevused tunduvad viiruse leviku seisukohast piisavalt ohtlikud, soovitame vastava rajatise mõneks ajaks sulgeda. Samas palume arvestada, et erivajadustega inimestele on sporditegevused lubatud piiranguteta ning neil peaks jääma võimalus treenimiseks või rehabilitatsiooniga tegelemiseks. Juhul kui reegleid rikutakse, on spordiobjekti omanikul õigus spordiobjektil viibimine rikkujatele keelata ning algatada koostöös Terviseameti ja politseiga rikkumismenetlus.