Lapsi ja noori tuleb kaitsta kõikvõimaliku halva kohtlemise eest, toetada nende heaolu ja turvatunnet. Turvaline sport tähendab sellist sportlikku keskkonda, mida iseloomustavad lugupidamine, õiglus ja igasuguse tahtliku vägivalla puudumine sportlaste suhtes.
Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tasub helistada numbril 116 111.
Riskitegurid spordis
Spordis on omad ohud, millega võivad väärkohtlemise ohvriteks sattuda just lapsed. Väärkohtlemise peamised riskitegurid spordis on näiteks sagedasem füüsiline kontakt, suurem valu- ja vigastustaluvus, autoritaarsed liidrid ning ebavõrdsed võimusuhted sportlaste ja treenerite vahel, sobimatu seksuaalkäitumine, jagatud riietus- ja duširuumid jmt.
Riskitegureid aitab vähendada, kui on kokku lepitud:
- väljaspool trenniaega koosviibimise reeglid
- inimesed (mees- ja naissoost), kelle poole lapsed võivad mure korral pöörduda – nn usaldusisikud
- avatud suhtlus laste, treeneri ja klubi vahel: lapsed saavad teha ettepanekuid, neid kaasatakse trennikeskkonna paremaks muutmisel ja arendamisel – nii on neil julgus igal teemal täiskasvanutega suhelda, sh muredest rääkida
- klubis on kokku lepitud, kuidas laste väärkohtlemise juhtumite korral toimitakse – kellele tuleb teatada, millised on aktsepteeritud käitumise (suhete) piirid – ning need on kõigile teada
Seksuaalne ahistamine ja väärkohtlemine võib toimuda laste vahel. Väärkohtlejaks võib olla treener. Laps või noor võib olla seksuaalset väärkohtlemise ohvriks langenud kodus, mõne lähedase või ka võõra poolt.
Euroopas langeb umbes üks laps viiest seksuaalse vägivalla ohvriks.
- Seksuaalset väärkohtlemist tuleb ette ka spordis.
- Lastel on raske juhtunust rääkida.
- Täiskasvanud peavad selle vaikuse murdma.
Lisainfo: www.lasteabi.ee