Möödunud nädalavahetusel Portugalis Monte Gordos peetud triatloni Euroopa karikaetapil olid võistlustules neli eestlast. Naiste konkurentsis saavutas Liis Kapten 15. koha ajaga 00:59:29, meestest kõrgeima tulemuse teinud Gregor Rasva finišeeris tugevas konkurentsis 18. kohal ajaga 00:52:30.

Naiste võistluse võitis ungarlanna Fanni Szalai ajaga 00:58:10. Teise koha saavutas itaallanna Carlotta Missaglia, kaotades võitjale 21 sekundit, ning kolmandana finišeeris britt Eve Whitaker ajaga 00:58:37.

Kaptenile oli tegemist hooaja teise stardiga ning seni parima eliidi Euroopa karikaetapi tulemusega tugevas konkurentsis. „Asju, mida järgmine kord paremini teha, leidub igal alal, kuid siiski tunnen, et see oli samm edasi eelmisest võistlusest ja kindlasti parem kui eelmine hooaeg,” rääkis Kapten. „Ujumises ei suutnud ennast niivõrd hästi realiseerida, kui oleksin soovinud, kuid selle eest tundsin end rattas tugevana. Kahjuks said mitu suurt punti kokku ja teine pool oli pigem passiivne.” Jooksu esimene ring oli Kapteni sõnul hea, kuid teine pool vajus ära. „Kogu võistluse vältel tundsin suuremat vedelikupuudust, mis ilmselt mõjutas sooritust, aga on õppetund edaspidiseks.”

Meeste kolmikvõit läks Prantsusmaale. Esikoha teenis Louis Vitiello ajaga 00:51:35, edestades Milan Lariviere’i üheksa sekundiga. Kolmandana finišeeris Yanis Seguin ajaga 00:51:49.

Eestlastest teise parima tulemuse teinud Johannes Sikk saavutas 25. koha ajaga 00:52:45, kaotades võitjale ühe minuti ja kümme sekundit. „Jään hooaja avavõistlusega rahule. Tundsin ennast kõigil kolmel alal hästi ning suutsin selle ka tulemuseks realiseerida,” sõnas Sikk. Kõige olulisemaks pidas ta esimest vahetusala ja ratta algust, kuna ujumisest tuli ta välja esimese grupi lõpus. „Olin üks viimaseid, kes esimesse punti jõudis, ja olen sellega väga rahul.” Paraku sai Sikk teises vahetusalas tema enda sõnul kaheldava asja eest penalti. „Need kümme sekundit, mis penatli eest seisma pidin, maksid lõpuks top 20 koha, aga juhtub ikka ja järgmine kord olen targem.”

Rasva tuli ujumisest välja esikolmikus ja tundis end vees väga mugavalt, kuid rattasõiduga ta rahule ei jäänud. „Seetõttu ei olnud ma ka võimeline heade positsioonide nimel võitlema,” tunnistas Rasva. „Jooksus olen aga rahul, et pingutasin lõpuni ega andnud ka raskel päeval alla.”

Armin Angerjärv pidi kahjuks võistluse pooleli jätma. „Juba soojenduse algusest tundsin end imelikult, nagu ma ei oleks täna valmis võistlema. Puudus see tavapärane närv ja pinge,” kirjeldas Angerjärv. Otseselt halvasti ta end ei tundnud, kuid kindlus ja võitlushimu olid täiesti puudu. Kaks nädalat enne võistlust oli ta saanud jooksus väikese vigastuse ning enne starti jõudnud teha vaid kaks kerget jooksu. „Jalg küll tunda ei andnud, aga arvan, et seekord mängis vaimne pool väga suurt rolli.”

Ka avavee trennides ei olnud Angerjärv end viimasel ajal kõige paremini tundnud. Võistluse ajal ei olnud otseselt halb ujuda, kuid kiiremini lihtsalt ei suutnud liikuda ja veest tuli ta välja üsna tagapool. „Juba seal sain aru, et selle võistlusega on natuke kööga.” Rattal saadi väike grupp kokku ja tehti nii palju tööd kui jaksati, kuid eesolevad grupid olid juba eest ära liikunud. „Jooksma minnes ei olnud mul enam midagi, millega võidelda, ja astusin pärast 500 meetrit rajalt kõrvale.”

Kokkuvõttes oli see Angerjärve jaoks täielik vaimne võitlus, millest ta seekord läbi murda ei suutnud. „Sain siit kaasa olulisi õppetunde, mida järgmisteks võistlusteks kõrva taha panna.”