Elus on tihti nii, et päris selliselt, nagu oled plaaninud või mõelnud, asjad ei lähe. Sport ei ole erand, sest igal võistlusel on mitmeid sportlasest sõltuvaid ja mittesõltuvaid nüansse, mis mõjutavad lõpptulemust. Vaatame tagasi lõppenud hooajale, kus noored hindavad oma õnnestumisi ja võistlusi, kus ootused ning lootused olid suuremad.

Mari Mai Ruus: “Sellel hooajal õnnestus kõige paremini juuniorite Euroopa karikaetapp Olsztynis. Rohkemat oleksin oodanud Silver Lake-i juuniorite Euroopa karikaetapilt, enne mida jäin haigeks ning ei saanud endast maksimumi anda.”

Treener Margus Tamm: “Käesoleva hooaja ettevalmistus läks plaanipäraselt. Mari Mail õnnestus hästi Poolas Olsztynis toimunud juuniorite Euroopa karikaetapp. Suur samm iseseisvumise suunas sai tehtud, kui ta reisis üksinda Silver Lake-i juuniorite Euroopa karikaetapile. Mari Maist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud individuaalvõistlus noorte Euroopa meistrivõistlustel. Mari Mai on pakkunud hooajal palju häid emotsioone. Kindlasti saab lõppenud hooajast kaasa võtta teadmisi, mis aitavad meil ühiselt astuda järgmisi samme paremuse suunal.”

Gregor Rasva: “Suurim õnnestumine oli noorte EM-i poolfinaal Türgis,  kontrollisin võistlust ja suutsin lõpuni pingutada. Finaalis kahjuks jooks nii hästi ei õnnestunud ning lõpetasin 17. kohaga. Parim emotsioon ja kogemus oli juuniorite EM-il Austrias, seal sain B-finaali. Nägin, kus olen ja kui palju trenni on vaja veel teha.

Eesti parim võistlus oli Valgjärvel, kus kaotasin napilt enda trennikaaslasele Johannesele. Lisaks läks hästi veel Otepääl toimunud Balti meistrivõistlused.

Suurim pettumus oli kukkumine  juuniorite karikaetapil Sloveenias. Liidritega grupis sõitmine vajab veel harjutamist ja enesekindlust. Üldse oli sel hooajal rattasõiduga palju jamasid.”

Treener Marko Albert: “Gregor suutis oma nooruse ja kogemuste puudumise tõttu ebastabiilseks kujunenud hooaja lõpus Eesti triatloni ajalugu teha (noorte EM-i A-finaali 17. koht), aga see on alles potentsiaalika noormehe teekonna algus.“

Liis Kapten: “Üheks enim õnnestunud võistluseks loen sel aastal Viljandi triatloni, sest tundsin, et suutsin seal maksimaalselt pingutada, olles üksi. Samuti tegin oma esimesed suured stardid välismaal ning hästi õnnestusid mul nii B-finaal kui ka segateatetriatlon Türgis noorte EM-il.

Arvan, et ootasin enamat näiteks Saaremaa duatlonilt. Peale esimest jooksu oli nii enesetundeliselt kui ka füüsiliselt raske. Kõik oli väga täis ja õige tunne puudus. Kindlasti võin öelda, et päris sellist perfektset starti, kus kõik õnnestuks, ei olnud. Kuid igast võistlusest võtsin kaasa midagi, milles areneda ja edasi minna, mida teinekord paremini teha.”

Treener Marko Albert: “Liis on noor ja kiiresti arenev tüdruk. Mulle väga meeldis, et  oma parimad tulemused suutis ta teha kõige olulisemal hetkel ehk Türgis noorte EM-il. Tüdrukutest pole Eesti triatleet varem nii kõrget kohta saavutanud.”

Sander Aavik: “Kõige rohkem jäin rahule Valgas toimunud triatloni Eesti meistrivõistlustega ning Riias toimunud  juuniorite Euroopa karikaetapiga.

Põhivõistluseks oli sel hooajal Türgis toimunud noorte EM. Kahjuks põlvevigastuse tõttu pidin loobuma mõnest eelnevast võistlusest ja EM-i individuaalvõistluse kõrge koht jäi saavutamata. Panustasin ja hoidsin jalga tiimivõistluseks, millega jäin rahule. Ma tänan kõiki oma treenereid, sponsoreid, väikeseid ja suuri fänne. Otsustasin teha hetkel triatloniga pausi ja vaadata, mida põnevat veel elu mulle pakub.”

Treener Geil Siim: “Sander veetis suurema osa kevadest Tartus iseseisvalt treenides, jooksutreeningud kulgesid Ille Kuke juhendamise all. Suve alguses näitas Sander ka jooksuvõistlustel head minekut, kuid triatlonis ta seda sellel hooajal realiseerida ei saanud. Kõige õnnestunumaks võistluseks võib pidada triatloni Eesti MV-d, kus ta võitis A-klassi meistrikulla. Rahvusvahelised võistlused ebaõnnestusid kõik jooksudistantsil ja augustis tegi ta treeningul ka oma põlvele liiga, mistõttu oktoobris Türgis toimunud noorte Euroopa MV-le läks ta võistlema puhtalt ratta- ja ujumistreeningute pealt. Tema lõppenud hooaega triatlonis võiks iseloomustada lausega: “Kui seda jooksu seal lõpus ei oleks!” Ujumise- ja rattadistantsi järel kuuluks ta Euroopa omaealiste absoluutsesse tippu, paraku koosneb triatlon kolmest alast ja jooks on see, mis vajab Sanderi puhul suuremat fookust.”

Grete Maria Savitsch: “Lõppeval hooajal ei saanud ma kõikidel võistlustel osaleda, sest paljude karikaetappide ajal olin rahvusvahelistel võistlustel. Sel hooajal õnnestusid mul mitmed võistlused, aga kõige parema emotsiooni sain Karksi-Nuia triatlonil. Jäin rahule, et suutsin hästi ujuda, keerulisel rattarajal hea rattaaja sõita ja jooks tuli ka päris hästi välja. Kontrollisin võistlust algusest lõpuni ega jätnud konkurentidele mingit võimalust. Eriti eredaks emotsiooniks oli see, et samal võistlusel sai esimest korda “linti tõsta” ka mu noorem vend Gert Martin. Tegime kuldse duubli ja see jääb kauaks meelde. See hooaeg oli minu jaoks igati kuldne, sest olen Eesti meister talitriatlonis, duatlonis ja triatlonis.

Minu jaoks oli ebaõnnestumine Otepää Balti meistrivõistlused. Sain küll kolmanda koha, aga selle üle rõõmu ei tundnud. Olime eelnevalt olnud laagris ja nii suurte koormuste ja väsimuse pealt oli päris raske head võistlust teha. Enesetunne ei olnud ka kõige parem. Nii mitmelgi võistlusel oli mul sel hooajal tervisega probleeme. Õnneks olen oma tervisemurele lahenduse leidnud tänu pädevatele meedikutele. Usun ja loodan, et järgmisel hooajal suudan uue käigu sisse panna ja ennast uuest küljest näidata.”

Treener Lembit Pallas: ”Grete Maria hooaeg on olnud selline suhteliselt ootuspärane. Ühtegi väga säravat tulemust ei olnud, aga samas polnud ka erilisi altminekuid. Treenerina arvan, et ujumises toimus tunduv areng. Rattasõitu on keerulisem hinnata, aga siingi oli Grete Maria oluliselt stabiilsem kui eelmisel aastal. Probleemne ala on tal jooks, siin on arenguruumi palju. Kõige paremini õnnestunud võistluseks oli juuniorite Euroopa karikaetapp Izvoranis, seal ta ujus päris hästi, sattus tugevuselt teise rattagruppi. Kui jooksu esimene ring paistis raskelt tulevat, siis teisel ringil oli jooks täitsa jooksu moodi. Riia juuniorite Euroopa karikaetapi ujumise esimene kolmandik läks kehvasti puhtalt vale taktika valiku tõttu. See ujumine oligi võib-olla hooaja suurim altminek. Grete Maria näol on tegemist noorsportlasega, kes omal tasemel võistluse üldjuhul ära teeb.”

Rasmus Boisen: “Kõige paremini õnnestus sel hooajal Alanyas toimunud noorte Euroopa meistrivõistlused. Saadud kogemused ja emotsioonid olid peadpööritavad. Meeskond oli ülimalt motiveeriv ja toetav.

Ebaõnnestunud võistlus oli Bledis toimunud juuniorite Euroopa karikaetapp. Ujumine ei läinud isegi kõige halvemini, kuid rattas polnud seda jalga nagu ikka ning jooks läks siiski halvasti, kuid paremini, kui rattarajal lootsin.”

Treener Geil Siim: “Rasmus oli terve ja tagasilööke treeningutel ei olnud. Sellel hooajal oli peamiselt fookuses ujumine, rattatreeningute osakaal oli tavapärasest tunduvalt väiksem. Uuel hooajal on plaanis kõigi kolme osaala treeningute osakaal rohkem tasakaalu viia, loodetavasti koroona meie plaane ei riku. Treenerina püüan ka puberteediga seonduvat hoida kontrolli all, kohati tundub see päris võimatu missioon, aga pilve taga on alati päike ning sellest lähtumegi. Rasmus võistles suvel stabiilselt, suuri ebaõnnestumisi ei olnud, poiss tegi oma ära. Kripeldama jäi ujumise start Riia võistlusel, kui Rasmus arvas, et tegemist oli valestardiga ja jäi stardijoonele ca 10 sekundiks ootama, kui teised juba ujuma asusid.”

Hanne Grete Hanvere: “Karikasarja võistlustest läks mul kõige paremini Eesti meistrivõistlustel. Sain võimaluse esimest korda võistelda olümpiadistantsil. Oli tore uus kogemus ning olin suuteline ka kulla endale napsama.

Võistlus, mis algas väga hästi, aga suutsin ise ühe rumala veaga ära rikkuda, oli juuniorite Euroopa karikaetapp Riias. Oleksin oodanud sellelt võistluselt rohkem. Peale ujumist olin heal kohal, kuid enda rumaluse tõttu jäin pärast vahetusala rattagrupist maha. Karikasarja võistlustest oleks võinud paremini minna Valgjärve triatlonil, kus tervis vedas alt ega saanud korralikku esitust teha.”

Treener Marko Albert: “Hanne teine hooaeg triatlonis läks üle kivide ja kändude. Oli nii ilusaid hetki (EMV kuld absoluutklassis) kui ka hetki, mis olid talle tervislikel põhjustel väga rasked.”

 

Fotod: Jüri Suurkivi, sportlaste erakogu ning Eesti Triatlon