ETL võistluste korraldamiseks vajalikud tehnilised tingimused

Üldine:

• Rajad peavad olema võimalikult täpse pikkusega (lubatud hälve on max. >5%) ning võistlustrassil ei ole ristumisi.

• Võistluse korraldaja peab kinni juhendis väljakuulutatud ajakavast – võistluskeskuse avamine, vahetusala avamine/sulgemine, registreerimise lõppemine, start, autasustamine.

• Vabatahtlikud abilised on selgesti eristatavad.

• ET kohtunikud kannavad tööpositsioonil olles ET kohtuniku vesti.

• Võistlusel on olemas 3-liikmeline protestikomisjon, mille koosseis teavitatakse kommentaatori poolt enne esimest starti.

• Kommentaator on võimeline suhtlema eesti ja inglise keeles, soovitavalt ka vene keeles. Võistluskeskuses kasutatakse ala suurusele vastavat helivõimendust ning on võimekus lasta muusikat.

• WC-d peavad paiknevad nii stardiala, vahetusala kui ka parkla läheduses. Kasutuses on viitav märgistus.

• Võimalusel pakutakse võistluskeskuses tasulist toitlustust.

• Korraldaja saadab hiljemalt 30 päeva enne võistlust tehnilisele komisjonile kinnitamiseks ET võistluste põhjale loodud ning peakohtuniku poolt kooskõlastatud võistluse juhendi (k.a. inglise keelne juhend vajadusel).

• Parkimine on korraldaja poolt organiseeritud ja selgelt märgistatud. Kui parklast võistluskeskusesse jõudmiseks on vaja ületada maantee, siis ülek.ik peab olema organiseeritud liikluskorralduse märkide ja liikluskorraldajaga.

Start ja ujumine:

•  Stardiala peab olema pealtvaatajatest selgelt eraldatud.

• Stardijoon peab olema selgelt tähistatud

• Mass-stardi stardijoon on vähemalt 10 meetrit pikk, stardijoone ees ja stardiala sees ei ole sportlaste liikumist segavaid takistusi.

• Veest startimise korral on stardijoon määratletud kahe poiga, mille vahelt starditakse.

• Peakorraldajal ja vetelpäästel peab olema selge arvuline ülevaade vette minejate ja veest tulijate osas.

• Veekogul olevad päästealused ei sega sportlaste ujumist.

• Duatloni stardiala on minimaalselt 4 m lai. Jooksuraja alguses (esimesed 100 m) ei ole suuremaid pöördeid.

• Stardikäsklus on antud pasunaga, millele eelneb käsklus „kohtadele!“

•  Veekogul vajalik päästealuste (paat, süst, SUP-laud jne) arv oleneb sportlaste arvust ning raja pikkusest. Minimaalselt peab päästealuste koosseisu kuuluma 1 paat. Minimaalselt peab veepeal olema 100 m pikkuse lõigu turvamiseks 1 päästja ning 50 osaleja kohta 1 päästja. Päästealused on vee peal valmis hiljemalt 20 min enne starti.

•  Ujumisrada on märgistatud selgelt eristatavate poidega. Esimene poi on risti stardijoonega ja vähemalt 80 m kaugusel stardijoonest (v.a lastevõistlus). Välditakse olukorda, kus esimene poi paikneb stardijoone suhtes perifeerias. Poide pöördenurgad on väiksemad kui 90-kraadi. Viimane lõik ujutakse veest väljumise kohaga risti. Soovitatavalt on kasutusel parem- ja vasakpööreteks erinevat värvi poid.

• Järsu või ebatasase kaldaga veekogust väljumise koht on tasandatud, kaetud vaibaga või ehitatud kaldtee.

• Teekonnal veekogust vahetusalasse on välditud takistusi ja keerukaid pöördeid ning pinnaseks on muru või liiv. Asfaldi või kivikillustiku korral on teekond vaibatatud.

• Veekogu miinimumsügavus ujumistrassil on 1,5 m.

• Ametlik veetemperatuur peab olema mõõdetud enne igat starti veekogu kolmest erinevast kohast ja 60 cm sügavuselt. Arvestatud on näitudest madalaima väärtusega. Saadud info on avaldatud võistluskeskuses 1 h enne igat starti.

Vahetusala:

• Vahetusala peab olema eraldatud madala (ca. 90 cm) tugeva aiaga (metall, plastik).

• Vahetusala peab olema võrdne- kõikidel võistlejatel on rattaga joostes võrdne distants ning osalejate vahel ei teki liikumisel ristumisi.

• Vahetusala peab olema siledal pinnal, heinamaa korral ilma aukudeta ning rohi on lühikeseks niidetud ja kokku riisutud.

• Kui kasutatakse tavalisi metalltorudest rattahoidjaid, siis need peavad olema kindlad, stabiilsed ja maksimaalselt 1,2 m kõrgusega maapinnast. Rattahoidjate read peavad olema asetatud vähemalt 4,5 meetrise vahega. Kui kasutatakse ka rattahoidja vahetusala piirde poolset külge, siis sealne vahe on minimaalselt 2,5 m (puidust ja maas asetsevate rattahoidjate puhul on vastavad vahemaad 5 m ja 3 m).

• Igale võistlejale on rattahoidjal olemas vähemalt 0,75 meetrit ruumi. Metalltorudest rattahoidjate korral kehtib nõue ka rataste kahepoolse asetuse korral.

• Rataste kohad peavad olema sportlase võistlusnumbriga lamineeritud kaardil või kleebisel selgelt tähistatud. Iga rattahoidja rea otstes on võimalusel märgid, millel on näidatud selles reas asuvate võistlejate numbrite vahemik.

• Vahetusala peab olema valvega, sissepääs on ainult võistlejatele võistlusnumbri alusel. Vahetusala avatakse vastavalt ajakavale aga mitte hiljem kui 1 h enne esimest starti ja suletakse juhendis näidatud kellaajal.

• Rattale pealemineku/ mahatulemise joon on märgitud vahetusala kogu sissepääsu laiuses ning asub vähemalt 5 m kaugusel lähimast rattahoidjast. Soovitavalt on rattaleminemise joon roheline ja mahatulemise joon punane.

• Rattamehhaaniku olemasolul asub mehhaanik vahetusala läheduses. Rattamehaaniku mitteolemasolul tagab korraldaja vahetusalas 1-2 rattapumba ja elementaarsed jalgratta tööriistade olemasolu.

Ratas:

• Rattarada peab olema kõvakattega teedel.

• Pöörded peavad olema liivast, kruusast jms. puhtaks pühitud ning selgelt tähistatud.

• Korraldajal peab olema võistluse korraldamiseks vajalik ajutine liiklusskeem ning ta peab tagama vajalikul hulgal vastava pädevusega liiklusreguleerijate olemasolu.

• Avatud liikluse korral peavad kõik ristmikud ning teeotsad olema turvatud ning piisaval hulgal suunajate ja liiklusreguleerijate olemasolu peab olema tagatud. Kiirusepiirang peab olema maanteedel ajutise liikluskorraldusega alandatud 50 km/h.

• Soovituslikult on avatud liiklusega rajal taotletud ajutine teesulgemise luba.

• Kõik liiklusreguleerijad/suunajad peavad olema varustatud liiklusseaduse nõuetekohase varustusega (kõrgnähtav ohutusvest, vile, lipp) ja vastavalt instrueeritud. Võimalusel kasutatakse olulisematel ristmikel koolitatud/litsentseeritud liiklusreguleerijaid.

• Liiklusreguleerijad peavad olema vähemalt 18- aastased.

• Tuulesõiduga võistlustel on rattaraja võistlustrassi minimaalne laius 3,5 m. Edasi-tagasi lõigul on mõlemas sõidusuunas võistlustrassi laius vähemalt 3,5 m ja sõidusuunad on eraldatud selgelt märgatavate liikluskorraldusvahenditega (koonused, püstt.hised) või aedadega.

• Edasi- tagasi lõigul ja uuele ringile minemise korral on tagatud kontroll võistlejate antud punktide läbimise kohta.

• Laste võistluse ajaks peab rattarada olema avalikule liiklusele täielikult suletud. Juhul, kui täielik sulgemine ei ole võimalik, on Maanteeametilt taotletud ajutine (20-30 min pikkune) sulg.

• Korraldaja on taganud tuulessõidu keeluga võistlusel minimaalselt 2 motot kohtunike jaoks.

• Korraldaja saadab võistluse korraldamiseks vajaliku ajutise liikluskorralduse skeemi tehnilisele toimkonnale kinnitamiseks 4 nädalat enne võistlust.

 Jooks:

• Jooksurada peab olema selgelt tähistatud ning linna keskkonnas pealtvaatajatest piiratud. Piiramiseks on rahvarohketes ja avatud liiklusega kohtades kasutusel metallist ajutised aiad. Kergliiklusteedel on lindi või koonustega piiratud kergliiklusteed ületavad autoteed, või sinna suubuvad teised kergliiklus- ja põlluteed.

• Rahvarohketes kohtades on pealtvaatajate jaoks loodud võistlusraja ületuskohad. Kui jooks toimub edasi-tagasi, siis tee keskele on võimalusel loodud nn ohutussaar, kus teed ületavad pealtvaatajad saavad peatuda, et mitte võistlejaid segada.

• Mitme ringiga jooksuraja puhul peab uuele ringile suunduv rada ja finišikoridor olema eraldatud sobivas avaras kohas selgelt ning arusaadavalt märgistatult. Võimalusel on kaasatud instrueeritud vabatahtlik.

• Kui joostakse edasi-tagasi rajal, siis esimesel 100-200 meetril on jooksusuunad eraldatud koonustega.

• Edasi- tagasi lõigul ja uuele ringile mineku korral peab olema tagatud kontroll võistlejate antud punktide läbimise kohta

• Sõltuvalt distantsi pikkusest peab rada olema varustatud mehitatud joogipunkti(de)ga, kus on olemas nii vesi kui ka võimalusel spordijook. Esimene joogipunkt asetseb 200-400 m pärast vahetusalast väljumist. Joogipunktid paiknevad iga 1,25 m tagant. Arvestada tuleb kindlasti ka äärmuslike ilmaoludega.

• Jooksuraja võistlustrassi minimaalne laius on 2 m. Edasi-tagasi lõigul on võistlustrassi liikumissuunas laius vähemalt 1,5 m.

Finiš:

• Finišisirge peab olema vähemalt 50 m pikk ja 3 m lai.

• Finišikaare all peab olema selgelt märgitud finišijoon.

• Finišikaare sisemõõt on minimaalselt 2,5 m.

• Finišialas on eraldatud/piiratud ainult võistlejatele mõeldud võistlejate taastumisala.

• Korraldaja tagab ET karikasarja finišilindi kasutamise esimese mees- ja naisvõistleja ees.

Meditsiiniline abi:

• Võistlusjuhendis on välja toodud meditsiinilise teeninduse teave: meditsiinipunkti asukoht võistluskeskuses ja liikuvate meditsiinitöötajate olemasolu ratta- ja jooksurajal, arstiabi kontakttelefon.

• Ühendust peab olema võetud piirkonnas lähima alaliselt kiirabiteenust osutava kiirabipunkti, piirkonna häirekeskuse, päästeteenistuse ja politseiga. Edastatud on kirjalikult taasesitatavas formaadis informatsioon toimuvast võistlusest, selle iseloomust ja planeeritavast osavõtjate arvust. Kiirabi on informeeritud liikluseks suletud teedest, lõikudest ja lisatud informatsioon lühematest/kiireimatest juurdepääsuteedest rajale ja võistluskeskuse meditsiinipunkti.

• Suletud liiklusega radade puhul peab olema tagatud operatiivteenistuste (politsei, päästeamet, kiirabi) informeerimine sulgemisest ja operatiivteenistuste liikumisvõimalustest pikki või risti rada, et vältida operatiivteenistuste ürituseväliste väljasõitude tõttu tekkivat kõrgendatud ohtu osalejatele.

• Meditsiinipunktile peab olema leitud sobivaim koht arvestades abivajajate juurdepääsuteid, osalejate liikumistrajektoore, kiirabibrigaadi juurdepääsu, elektrivarustuse, telgi paigaldamisel aluspinna ning transpordi juurdepääsuga.

• Meditsiinipunkt on tähistatud silmatorkavalt.

• Olenevalt ürituse spetsiifikast, peaks olema vähemalt üks täisvarustuses kiirabibrigaad 500-1000 osavõtja kohta;

• Meditsiinipunkt peab töötama üks tund enne starti ja 30 minutit peale viimase lõpetamist;

• Meditsiinipunkt peab olema varustatud erakorralise abi andmise standardvarustusega. Abi osutamist peab juhtima tervishoiutöötaja, kellel on erakorralise meditsiinialane väljaõpe ning kes võib iseseisvalt langetada otsuseid patsiendi seisundi ja ravimeetmete üle. Meedikut valides on korraldajatel oluline mõista, et kõik meditsiinitöötajad ei ole erakorralises situatsioonis pädevad.

• Rattarajal peab olema meditsiinitöötaja (ideaalis omades AED-d) kes on võimeline osutama esmaabi ja teostama elustamisvõtteid enne kiirabijõudude saabumist;

• Jooksurajal peab olema tagatud minimaalselt 1 jalgratttal olev meditsiinitöötaja.

• Liikuvate meditsiiniüksuste (rattal/jala) kasutuses olevate meditsiinikottide sisu minimaalsed nõuded on toodud EOK Avalike liikumis- ja spordiürituste meditsiinilise teenindamise juhendi Lisades 3 ja 3.1.

• Meditsiinipunki planeerimisel on arvestatud ka pealtvaatajate võimalike meditsiinilist sekkumist nõudvate juhtumitega.

• On tagatud, et meditsiiniline teenindus pääseks vajadusel (kannatanu äratoomiseks) transpordiga raja igasse punkti. Teadustaja teavitab meditsiinipunkti asukoha ja äärmuslike ilmastikuolude korral selgitab osalejatele kahjustavate mõjude leevendamise ja probleemide ennetamise võimalusi.

• Suvel on arvestatud potentsiaalse palava ilmaga ja sellest tingitud vedelikukao ja ülekuumenemise ohuga. Vajadus on tagatud piisaval hulgal joogipunkte (soovitatavalt pakkuda lisaks veele isotoonilist spordijooki). Kui ilmaennustused prognoosivad võistluspäevaks üle 25-kraadist sooja, on kaalutud lisajoogipunktide ja jahutamisvõimaluste rajamist. Ollakse valmis abistama suuremat hulka vedelikukaoga ja ülekuumenenud patsiente, selleks on varutud jahutamiseks meditsiinipunki piisavas koguses vett, külmatoodeteid, korraldatud veeanumate, käsnade ja vihmutite olemasolu nii radadel kui ka võistluskeskuses. Külma ilma korral on ettevalmistatud reageerima alajahtunud inimese soojendamiseks.

• Varustuse purunemise või üldise kurnatuse korral on tagatud katkestaja transport võistlukeskusse.

• Kõikidel võistlustel peab viimase osaleja taga liikuma korraldaja esindaja, kes välistab olukorra, et keegi katkestaja jääb rajale.

• Võistluskeskuses on hästi nähtaval kohal olemas telefoninumber, millele helistades saab osaleja või meditsiinilise sündmuse pealtnägija ühendust ürituse meditsiiniperonaliga.

• Juhtudel, kui osaleja viiakse võistlusrajalt haiglasse, organiseerib korraldaja võistleja isiklikud asjad haiglasse;

• Kõikide raskete terviserikete või traumade korral teavitab korraldaja osaleja lähedasi enne, kui info jõuab avalikkuse ette.

• Kommunikatsioon näeb välja järgmine:

o Informeeritakse häirekeskust (politsei, kiirabi jne)

o Alaliidu juhatuse või kohapeal viibiva ET alaliidu esindaja informeerimine

o Meediapealiku olemasolul tema informeerimine ja kommunikatsiooniplaani kooskõlastamine

o Lähedaste teavitamine

o Kommunikatsioon koos ET meediapealikuga

ET ja karikasarja sponsorite visuaalsete materjalide kasutamine

• Korraldaja peab tagama ET visuaalsete materjalide (bännerid, lipud, autasustamise taust jne.) heaperemeheliku ja korrektse paigutamise võistluspaigas.

• Autasustamise taust on kinnitatud kindlale alusele või raamile mõõtmetega 4x3m. Soovitavalt on kasutaud alumiiniumist trussraami, kuid vajadusel võib kasutada ka puidust või täispuhutavat raami.

• Karikasarja rullbännerid on soovitatavalt kinnitaud metallaedadele. Mustrina on kasutusel süsteem, kus 2+2 bännerit on enne finišikaart ja 2+2 bännerit on peale finišikaart. Bännerid on paigaldatud vastavalt joonisele (vaata lõppu lisatud PDF failist).

• Kõikide bännerite paigaldus on tagatud kaablisidemetega (vajadusel kruvidega) nii et bännerid on sirgelt ja selgesti loetavad.

• Karikasarja sponsorite visuaalsete materjalide paigutus on tagatud vastavalt sponsoriga kokkulepitud tingimustel, mis saadetud kõigile karikasarja etappide korraldajatele kirjalikult hooaja alguses.

Vajadusel on võimalik konsulteerida ET tehnilise komisjoniga. Võistluspaiga eripärade ning kitsaskohtade lahendamisele aitab võimalusel kaasa tehniline komisjon.

PDF: ET võistluste korraldamiseks tehnilised tingimused 2023